Aprilli alguses avaldasime Eesti mõjukamate ettevõtete aastaaruannet uuringu, kus hindasime, kui avatult kajastavad suurfirmad oma tegevuse sotsiaalse- ja keskkonnamõju teemasid ning juhtimistavasid.

„Sõda talentide pärast“, „Atraktiivne tööandja“, „Y-põlvkonna teistmoodi ootused tööle“, „Tuleviku töö“ – need on pealkirjad, mida näeme meedias ja konverentsidel üha rohkem. Eesti ettevõtted on silmitsi kasvava konkurentsiga tööturul, millega tugevneb surve palkadele, tõusevad ootused juhtimisvõimekusele, töösuhete vormile, töö sisule, paindlikkusele ja kvaliteedile. Löögi all on nii võimekus leida uusi töötajaid kui ka hoida olemasolevaid.

Rohepesu, valgepesu, roosapesu? Ei, see pole jõulukinkide valik, vaid mõisted ettevõtete kohta, kes püüavad oma tegevusi ilustada, kasutades kurjalt ära tarbija tähelepanematust. Näidatakse end keskkonnasõbralikumana (rohepesu), eetilisemana (valgepesu) või ühiskonnast rohkem hoolivana (roosapesu) kui nad tegelikkuses seda on.

Eelmisel nädalal andsime soovitusi, kuidas siduda kokku ettevõtte huvirühmade ootused, äristrateegia ja ühiskonna heaolusse panustamine. Strateegiline vaade avatud, kaasavale ja hoolivale käitumisele on saanud parima juhtimisega ettevõtetes tavapäraseks. Seekord räägime aruandlusest.

Eelmisel korral kirjutasime keskkonnast, kus ettevõtted toimetama peavad – usalduskriis ärisektori vastu on tipus, mistõttu avalikkus ootab ettevõtetelt avatud ja kaasavat juhtimist ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide innovaatilist lahendamist. Ettevõtetelt oodatakse enamat kui seni.