Seni, kui selgeltnägijad on veel omavahel tuleproovis, saame meie toetuda neile, kelle tööks ongi tulevikustsenaariumite väljatöötamine ja tõlgendamine.

Teeme kokkuvõtte usaldusväärseimatest megatrendidest, mis vältimatult meieni jõuavad:

1.   Tehnoloogia muudab kõike

Tehnoloogia areng on kiirem kui kunagi varem ajaloos. Erinevate teadusharude edasiminekud on markantsed. Vaid mõned näited peamistest olulistest muutustest on digitaliseerimine, virtualiseerimine ehk virtuaalsete teisikute ja simulatsioonide loomine, tehisintellekt, meditsiinitehnika, energiatehnoloogia, block chain tehnoloogia, digitaalsed platvormid, automatiseerimine, robotiseerimine ja ülemailmsed IKT infrastruktuurid.

Tehnoloogia arengul on lai mõju pea kõigile juba tuttavatele valdkondadele, lähenemistele ja igapäevastele tegudele. Paraku jäävad paljudes valdkondades arutelud muutuste üle nendele vähestele tegijatele, kes seisavad arengule ja infole kõige lähemal. Selleks, et meie ühise tuleviku teemal kaasa rääkida ning  tuua arutelu kodanikeni, otsustajateni ja kaugemate ettevõteteni, peab aga  vaeva nägema. Küsimus ei ole enam, mida robotid ja tehisintellekt suudavad teha, vaid mida nad peaksid tegema. Või  ei peaks tegema.

Tehnoloogia arengul on oluline mõju tööle, elatisele ja ebavõrdsusele. Tehnoloogia kiire areng ning maailma vananev rahvastik tekitavad küsimuse ühiskondade taasloomisest ning arendamisest. Muidugi on tehnoloogia tulevikuga seotud ohud, kuid ka suurepärased võimalused loomaks häid elutingimusi ja kestvat heaolu. Nii üksikisiku, kogukondade kui  ökoloogilisel tasandil. Ainuüksi tervishoiu valdkonnas võib oodata ainukordset võimalust muutusteks. Üha suurenev hinnasurve ajab otsima kestlikumaid lahendusi ja initsiatiive. Muutuv demograafia, tõusvad sissetulekud kiire kasvuga riikides, vältimatud krooniliste haiguste epideemiad ühelt poolt ja big data ning mobiilsete tervisetehnoloogiate plahvatuslik kasutuselevõtt teiselt poolt ilmestavad maastikku. Reaalaja infot hakkavad pakkuma ja analüüsima ettevõtted väljastpoolt traditsioonilist meditsiinisektorit, mis muudab põhimõtteliselt patsiendiks olemise kogemust.

Töö ja sissetuleku mõistatus

Tööelu on teadmatuse piiril. Ülaltoodud trendid muudavad kõiki töövaldkondi  – traditsioonilisi tehasetöid, valgekraelisi kontoritöid ja tervishoidu. Peamine küsimus on: „Milline on tööpäev maailmas aastal 2040, kus sa tunned end oma elu hästi juhtivat?

Valikukoht:

On võimalik, et me teame tuleviku kohta sama vähe kui keegi, kes elas 19. sajandil. On võimalik, et:

A.   Töö muutub, kuid seda jätkub piisavalt kõigile

Või

B. Töö on ainult osadel ja väike hulk inimesi lõikab selle töö vilju.

Seega on praegu vaja:

• Hõlbustada nende inimeste toimetulekut, kes on jäänud töövaldkonna muutuste vahele
• Mõista, et tulevase sissetuleku jaotus on juba praegu poliitiliselt kuum teema
• Mõista, et elukestev õpe muutub hädavajalikuks
• Küsida endalt, kas me sihime ühiskondades suurema või väiksema võrdsuse suunas? On võimalik, et tehnoloogia lubab mõlemat.
• Jätta meelde, et tuleviku töö võib samal ajal olla nii arusaadav kui arusaamatu. Nt. me saame aru, kuidas robot võiks haiglaõde aidata, kuid mida teeb algoritmaatik?

2.   Ülemailmne põimitus ja kasvavad pinged

Ülemailmne põimitus kasvab veelgi tihedamaks. Majandusregioone ühendab kaubandus, investeeringud ja finantssüsteemid - inimesed, kaubad, ideed ja teenused ringlevad ümber maailma. Samal ajal on  rahvuslikud huvid ja traditsioonilise võimupoliitika retoorika maailmaskaalal üha nähtavamad. Globaliseerumise, maailma kaubanduse, geopoliitika ja võimupoliitika omavaheline segamine sobib neile, kes on piisavalt suured ja kellel on piisavalt võimalusi tegutsemiseks. Maailma Majandusfoorumi hinnangul on nendeks USA, Hiina ja EL.

Ülemailmsed võimusuhted muutuvad uute alliansside ja vabakaubandustsoonide järgi. Hiina on arendamas oma uut Siiditeed ehk kombinatsiooni Siiditee Majandusvööst ning 21. saj Mere Siidi Teest, mida tuntakse Üks Vöö, Üks Tee nime all (One Belt, One Road - 一带一路 ; või ka The Belt and Road). Selle peamiselt Hiina ja Euraasia, kuid ka Ida-Aafrika kaubandus- ja koostööliidu eesmärk on tugevdada Hiina positsiooni maailmas nii majanduslikult kui poliitiliselt. Euroopa Liidu vajalikkus ja roll on muutumas üha tähtsamaks, kuid see on kasvavate sisepingete tõttu keerulises olukorras. Ebastabiilsus Lähis-Idas peegeldub kõikjale, kuid selle põhjused on liiga keerulised, et leida kiireid ja töötavaid lahendusi – nii jätkub  ebastabiilsuse mõju maailmale. Venemaa poliitika, Trump, kliimamuutus, informatsiooni kasutamine stabiilsuse hoidmiseks ja lõhkumiseks, rahvusvaheliste organisatsioonide tulevik -  need on kõik olulised muutujad maailma võrrandis.

Meie ülesanne on mõtestada oma isoleerimatu positsioon maailmas ning õppida selles keskkonnas navigeerima. See on muidugi raske ülesanne, kuid võtmeks on ambitsioonikad eesmärgid ja kiirelt kohanemisvõimelised tegevused. Mitmete näitajate alusel on maailm muutunud paremaks. Ambitsioonikad strateegilised eesmärgid on suutnud vähendada vaesust, kuritegevust, rahvusvahelisi konflikte ja sõdasid. Hiljuti sõlmitud Pariisi kliimakokkulepe on näide üllatavast positiivsest arengusuunast, millel võib olla märkimisväärne mõju inimkonna tulevikule.

Esindusdemokraatia väsimus

Selle toimimiseks peab demokraatiat tugevdama, leidma uusi võimalusi toimimiseks ning tekitama suuremat haaratust rahva seas. Kiire tehnoloogia areng ja globaliseerumine võivad omada esindusdemokraatia süsteemile segipaiskavat mõju.

Valikukoht:

On võimalik, et:

A.   Võim koondub väheste kätte ja kõrvalejäetus suureneb.

Või

B.   Läbipaistvus, arvestamine ja leidlikkus demokraatias õitsevad.

Seega on praegu vaja, et:

• Ajal, kui kõik demokraatiad näevad vaeva ebavõrdsuse ja usaldusega, peame otsustama oma tulevikunägemuse – ühine või jagatud?
• Me nõuame samaaegselt tugevamat globaalset otsustamist ning tugevamat kohalikku demokraatiat.
• Otsustajad ja teadlased ühendavad jõud probleemide lahendamiseks.
• Need, kes on seotud poliitika ja demokraatiaga, mõistaksid tehnoloogiat paremini.

3.   Kestlikkuse kriis praegu

Majandus on üle pika aja kasvamas, kuid  kasv on habras ja me ei tea, kuidas see jätkub.

Majanduskasv, mis põhineb loodusvarade ületarbimisel ei ole kestlik.

Maailma rahvastik paiskas 2015. aastal atmosfääri 40 miljardit tonni CO2-e. Praeguste tootmistasemete juures kahekordistub see arv järgmise 50 aasta jooksul – peamiselt süsinikuintensiivse tööstuse tõttu. Õhusaaste põhjustab üle 7 miljoni inimese enneaegse surma aastas. Samal ajal võitleme kriitiliste loodusvarade jätkuvuse üle. Vesi, põllumaa, puhas õhk, mitmed mineraalid ja muud loodusvarad on ohtlikult lähedal ammendumisele  mittekestliku tarbimise tõttu. Praegu kasutab maailma rahvastik 1,5 korda rohkem ressursse kui planeet suudab ise taastada. Arenenud riikides, nagu meie, on see näitaja kordi kõrgem.

Kliimamuutusel ja loodusvarade nappusel on mitmetahulised, dramaatilised ja kaugeleulatuvad tagajärjed looduskeskkonnale, inimeste elutingimustele, majandusele ja ühiskonnale. Seega on meie aja kõige olulisem väljakutse majanduskasvu lahutamine ületarbimisest ja heitmetest. Heaolu kestev kasv on oluline ka madala majanduskasvu ajal.

Kestlikkuse kriis hõlmab paljusid erinevaid väljakutseid, ent ka võimalusi. Kliimamuutusega on võimalik targalt toime tulla ja need lahendused annavad meile tööriistad heaolu, tööhõive ja arengu saavutamiseks. Nii võib välja tuua näiteks  süsinikuneutraalse äri, ringmajanduse ja parimate praktikate skaleerimise.

Oluline on meelde jätta, et ainult tehnoloogiale toetuda ei saa - inimesed ja ühiskonnad jäävad kõige keskmesse. Isegi parim tehnoloogia ei toimi, kui seda ei rakendata oskuslikult. Puhta, e. rohetehnoloogia tööstuse potentsiaal on tohutu, kui osata sellest ainult kinni haarata.

Valikukoht:

Mida me sihime – majanduskasvu või heaolu?

A.   Sihtides kasvu ükskõik kuidas ja rikume selle käigus ära planeedi, millega välistame tulevastel põlvedel saavutada oma heaolu. On võimalik, et me ei leia väljapääsu seisakust ja vanast viisist oma asjade ajamisel. Me lihtsalt vaikselt hääbume.

Või

B.   Heaolust saab avalikkuse kõige olulisem eesmärk ja loodus taastub isegi, kui majandus edasi ei kasva. Me suudame majanduskasvu lahku lüüa heitmetest ja loodusvarade ülekasutusest ning heaolu kasvab veelgi kiiremini kui majandus.

Seega on praegu oluline, et:

Teaksime, kuidas avastada ja omavahel kombineerida rohket ja ulatuslikku infot, andmestikku ja teadmisi, mis aitavad meil eesmärgini jõuda.

• Hakata pihta ringmajandusega, mitte ainult sellest rääkida.
• Mõista, et majandus defineerib maailma praeguste väärtuste ja usalduse valguses.
• Muudaksime oma väärtusi koos muutuva maailmaga ning jääksime neile kindlaks. Majandus tuleb järgi.

Trendid on omavahel seotud

Muidugi mõista on kõik need trendid omavahel seotud. Muidugi mõista on kõikidel neil trendidel otsesed mõjud ettevõtlusele, nii heas kui halvas. Tuleb arvestada tarneahelate ebakindluse ja muutustega, toorainehindade kõikumise ja kasvuga, logistilise keerukusega, ootamatu konkurentsiga uutel turgudel, kiire tehnoloogilise konkurentsiralliga ning uute tegijatega, kes suudavad väledalt kohaneda ja neid keerukusi ületada. Inimesed muutuvad ja kliendid muutuvad, nagu muutuvad ka riiklikud ja kogukondlikud väärtussüsteemid, kus äri ajada ja millest äri sõltub. Ülemailmne ettevõtlusmaastik ise on muutunud väga vilkaks ja aktiivsuse kasv on peamiselt mujal kui Euroopas. Olgugi, et paljudel puhkudel luuakse ettevõtteid vajadusest turu puudujääkide ja töötuse lappimiseks (eriti Aafrikas), on peamiseks motivaatoriks üha enam  ka lihtsalt head võimalused. Kõige ettevõtlikumad rahvastiku suhtarvult on Aafrika ja Ladina-Ameerika, Euroopa tuleb alles Aasia ja Põhja-Ameerika järel. Ei tasu unustada, et mujal käib ka vilgas elu ja otsitakse oma võimalusi.

Allikad

Peamiselt toetub:

Sitran Megatrendit 2016

Sitran Megatrendit 2017

Lisatud vaatenurki:

PriceWaterhouseCoopers Megatrends

Ernst & Young Megatrends report 2015