17. aprillil 2018 kutsusime "Kui mõistlik on avatud suhtlus huvigruppidega?" hommikuseminariks lavale Olle Tischleri (Elroni juht), Irina Bojenko (VKG suhtekorraldusjuht), Luulea Lääne (Coca-Cola HBC Baltikumi kommunikatsioonijuht) ja Raimo Poomi (Delfi ja Päevalehe tegevtoimetaja ja uudistetoimetuse juht) ning saali umbes 30 inimest Eesti jaoks olulistest ettevõtetest.
Rääkisime huvigruppide kaasamisest - vajalikkusest, võludest ja valudest. Mõned esinejate poolt välja öeldud mõtted:
Fookuse seadmisest:
Luulea: "Esiteks peab tuvastama teemad, mis resoneeruvad põhiliste huvigruppidega. Kohe kui on resonants vahel, siis nende teemadega peab hakkama sisuliselt tegutsema."
Irina: "Kui oled dialoogis ja kaasad, siis pead tegema seda järjepidevalt 24/7. Esimene kohtumine huvigruppidega võibki olla emotsionaalne. Ent kui sa saadud infoga midagi ette ei võta, siis järgmine kord inimesed enam ei tule ning on halvemal juhul pahased."
Juhi rollist:
Olle: "Tippjuhid, kellel on mingi hääletoru, peavad võtma rolli ning hakkama asju välja ütlema ja nö ühiskonda juhtima.”
Valmisolekust muutuda:
Luulea: "Pingetega tuleb tegeleda, aga see ei ole kommunikatsioon, vaid sisuline tegevus ning valmidus nende teemadega vastamisi seista, reaalseid tegevusi kavandada ja ellu viia. Kaasates pead olema valmis juhtkonna tasemel tegema reaalseid muudatusi ja arendusi.”
Raimo: "Kui me meediana eksime, siis saan minutiga sellest teada - inimeste tagasiside meile on nii kiire. Juhtub. Aga selle peale arutame alati oma põhialused taas üle."
Kaasamise kasulikkusest:
Kommunikatsioonist ja informeerimisest:
Luulea: "Proaktiivsus on üks põhjus, miks tegime üle Baltikumi huvigruppide foorumid ja tahame teha kohaliku tasangi ühiskondliku vastutuse raporti - et oleks rohkem kohalikku materjali, mida kommunikeerida. Eesti inimene tahab teada, kuidas ja mida me Eestis teeme. Seni kasutatud grupi tasandi lähenemine on liiga üldine ja kauge ning siinsed inimesed ei suhestu sellega. Kohalik aruanne võiks aidata meil rääkida siinseid lugusid palju paremini."
Fookuse seadmisest:
Luulea: "Esiteks peab tuvastama teemad, mis resoneeruvad põhiliste huvigruppidega. Kohe kui on resonants vahel, siis nende teemadega peab hakkama sisuliselt tegutsema."
Irina: "Suure ettevõttena peame olema ise väga proaktiivsed. Pole võimalik, et natuke peidame end ja loodame, et keegi äkki ei märka meid."
Raimo: "Mingil hetkel ühiskonna ootused muutuvad. Kui täna ei pruugita Eestis soovida näiteks vabalt peetavate kanade mune, siis viie aasta pärast võime jõuda olukorda, kus enamus peab seda normaalseks. Selliseid teemasid peab suutma ettevaatavalt radaril hoida."Irina: "Kui oled dialoogis ja kaasad, siis pead tegema seda järjepidevalt 24/7. Esimene kohtumine huvigruppidega võibki olla emotsionaalne. Ent kui sa saadud infoga midagi ette ei võta, siis järgmine kord inimesed enam ei tule ning on halvemal juhul pahased."
Juhi rollist:
Olle: "Tippjuhid, kellel on mingi hääletoru, peavad võtma rolli ning hakkama asju välja ütlema ja nö ühiskonda juhtima.”
Valmisolekust muutuda:
Luulea: "Pingetega tuleb tegeleda, aga see ei ole kommunikatsioon, vaid sisuline tegevus ning valmidus nende teemadega vastamisi seista, reaalseid tegevusi kavandada ja ellu viia. Kaasates pead olema valmis juhtkonna tasemel tegema reaalseid muudatusi ja arendusi.”
Raimo: "Kui me meediana eksime, siis saan minutiga sellest teada - inimeste tagasiside meile on nii kiire. Juhtub. Aga selle peale arutame alati oma põhialused taas üle."
Kaasamise kasulikkusest:
Olle: "Ettevõtte eesmärk on teenida raha. On vaja kaardistada ära risk, mis juhtub kui näiteks tarbijad pöörduvad ettevõtte vastu."
Raimo: “Eesti on nii väike, et kui ootustele ei reageeri, siis pikalt äri ei ole.”Kommunikatsioonist ja informeerimisest:
Luulea: "Proaktiivsus on üks põhjus, miks tegime üle Baltikumi huvigruppide foorumid ja tahame teha kohaliku tasangi ühiskondliku vastutuse raporti - et oleks rohkem kohalikku materjali, mida kommunikeerida. Eesti inimene tahab teada, kuidas ja mida me Eestis teeme. Seni kasutatud grupi tasandi lähenemine on liiga üldine ja kauge ning siinsed inimesed ei suhestu sellega. Kohalik aruanne võiks aidata meil rääkida siinseid lugusid palju paremini."