Kogukondlik toetustegevus kui investeering

Blogi

Kommenteeri
Rohepesu, valgepesu, roosapesu? Ei, see pole jõulukinkide valik, vaid mõisted ettevõtete kohta, kes püüavad oma tegevusi ilustada, kasutades kurjalt ära tarbija tähelepanematust. Näidatakse end keskkonnasõbralikumana (rohepesu), eetilisemana (valgepesu) või ühiskonnast rohkem hoolivana (roosapesu) kui nad tegelikkuses seda on.
Jättes selliste ebaausate turundus- ja kommunikatsioonitegevusega seotud riskid teiseks korraks, saame keskenduda sellele, kui palju läbimõeldud toetustegevus sisulist väärtust võiks luua.

Jõuluaeg kasvatab Eestis annetuste mahud viiekordseks, tänavad-meediakanalid on kaetud heategevuskampaaniatega. Üha enam seisavad ettevõtted küsimuse ees, kellele seekord head teha, kas annetada väike suts loomade varjupaikadele või viia lastekodulastele kommi? Kahtlemata on kõigil nendel tegevustel positiivne mõju, tekitab hea tunde südamesse ning on toeks abivajajale. Tugi on kahjuks enamasti lühiajaline.


Mis on aga selliste tegevuste ühiskondlik mõju? Kas see, mida toetustegevuse kaudu tehakse, toob ettevõttele rohkem tagasi kui logo „all paremas nurgas“?

Siiski on juba enam ettevõtteid, kes vaatavad tavapärastest heategevuse ja sponsorlusprojektidest (kus kasu mõõdetakse brändi tuntuse ja väljapaistvuse kaudu) kaugemale. Nähakse, et head kogukondlikud suhted ja -tegevused on üles ehitatud nii, et need loovad väärtust mõlemale poolele. Ühiskondlik toetustegevus on kui pikaajaline investeering, mida pole otstarbekas teha pelgalt emotsioonide ja kiire kasu teenimise eesmärgil.

Klassikalise finantstootluse asemel saab kasu mõõta selliste väärtuste kaudu nagu uued ideed toote ja teenuse disainimisel, töötajate parem kaasatus ning rahulolu või selge arusaam turusegmentide ja huvirühmade ootustest. Ühiskonna jaoks olulistel teemadel seisukoha kujundamine loob ka väärtust ettevõtte usaldusväärsuse kasvatamisel tulevaste töötajate, klientide ja partnerite seas.


Viimast kinnitab ka äsjailmunud Miltton Nordicsi uuring, mis toob välja eestlaste ootused potentsiaalsele tööandjale – lausa 81% inimestest pidas oluliseks, et tööandjate seisukohad olulistes ühiskondlikes küsimustes langeksid kokku nende isiklike seisukohtadega. See ootus on kõrgem just noorte, 18–22-aastaste seas. Ka tarbijatele on ettevõtete ühiskondliku vaate olemasolu väga tähtis, 79% tarbijatest eelistaksid nende ettevõtete tooteid, kelle vaated nendega ühtivad.

Kuidas panna kogukondlik toetustegevus suuremat väärtust looma? Ettevõte võiks oma kogukondlike tegevuste kavandamisel võtta arvesse järgmist:

  1. Milline toetustegevuse fookus valida? Leia ühisosa ettevõtte äriliste eesmärkide ja ühiskonna vajaduste vahel, mille puhul tekib nii töötajatel kui ka teistel huvirühmadel loogiline arusaam – miks ettevõte just neid tegevusi teeb. Näiteks on loomupärane, et pank panustab inimeste rahatarkuse kasvatamisse ja ettevõtlikkuse edendamisse. Või siis ehitusettevõte, kes panustab inseneriõppe populariseerimisse või tehnoloogiaettevõte, kes panustab sallivuse suurendamisse.
  2. Milline panus ja tegevus loob väärtust? Kasuta oma eeliseid – nt regionaalne kohalolek, tooted-teenused, mis võiksid kellelegi väärtust luua, töötajate teadmised ja huvi panustada. Ilmselt on seal ühiskondliku mõju loomine kõige tulemuslikum.
  3. Kes on koostööpartner, kellega mõju suurendada? Kes on see partner, kelle tegevus on orienteeritud ühiskondlikule mõjule ja suudab kavandatu hästi ellu viia (vastasel korral on oht teadmatult saada abituse toetajaks, mitte ühiskondliku muutuse loojaks)? Siin tasuks aega võtta, et testida võimaliku koostööpartneri võimekust pikaajalisi koostöösuhteid juhtida ja tulemusi mõõta.
Ettevõtted on osa ühiskonnast, kus nad tegutsevad – kui inimestel ettevõtte ümber hästi läheb, läheb hästi ka ettevõttel. Seetõttu on mõtestatud kogukondlik tegevus väärtuslik investeering, mis aitab kaasa ettevõtte pikaajalisele edule.

[artikli kirjutas Maris ja see ilmus algselt Personali Praktiku ajakirjas detsembris 2017 - lae alla PDFina]    

Lisa kommentaar

Email again: